Category: Süüria
-
JA MAAILM LÕPPEB LIIBANONIS, IGAL ÕHTUL TAAS
Liibanoni tuleks vist pidada üheks ebaõnnestunuimaks riigiks maailmas. Ripub alatasa katastroofi äärel, päris lõplikult siiski otsa saamata. Ilus, aga mürgine. Meenutab mulle tahtmatult “Universumi lõpu restorani” Douglas Adamsi samanimelisest romaanist. Need, kes on lugenud, mäletavad küll. Selline eriline, meelelahutuslik koht, kus restorani külalised võisid õhtusöögi nautimise raames jälgida panoraamakna kaudu ka universumi lõppemise vaatemängu ……
-
PICASSOST JA AINULT
Tegelikult ei juhtunudki see nii ammu, ehk viis-kuus aastat, kuigi praegu tundub mulle, et jäi vist küll eelmisesse ellu. Ja miks ma kasutan verbi “juhtus”, midagi ju ei toimunudki? Puhh, hommikuti on keeruline ennast käima saada, peas tiirleb sada seitsekümmend mõtet, argielu segamini loominguliste välgatustega, ja katsu sa va inimeseloom sellest kõigest siis sotti saada…
-
KINGITUD PÄEVA SUHU EI VAADATA
Sel aastal on meil veebruarikuus erakordselt kakskümmend üheksa päeva. Avastasin selle juhuslikult. Ma ei oskagi öelda, kui sageli seda ette tuleb, vist iga nelja aasta tagant. Minu mäletamist mööda mitte kunagi, ei tule meelde, et oleksin varemalt teadlikult elanud kahekümne üheksandal veebruaril. Mida siis selle lisapäevaga peale hakata? Aeg on konstruktsioon, väljamõeldis, millesse kõik kokkuleppeliselt…
-
AHELATES MINA
Sartre olevat öelnud – “Vabadus on see, mis sa teed sellega, mis sulle antud on.” Kuidas seda lauset mõista? Vabaduseihalus on alati olnud osa inimeksistentsist. Mitte keegi meist ei ütleks vabadusest ära. Ainult, et mis on vabadus? Igaühel oleks sellest justkui oma tõlgendus. Mõne jaoks seostub see seikluste ja rutiini vältimisega, teisele külluse ja jõukusega.…
-
“1979”, AJALUGU ON ISIKLIK ASI
Käisin eile poes. Kappides ja külmikus laius juba niigi ehmatav tühjus, kuid eks tule minulgi tunnistada – lasin end veidi ka üleüldisest varumismaaniast kaasa tõmmata. Koju saabudes ladusin köögiriiulid kuivaineid ja konserve täis, ja tundsin vaatepildi nägemisest äraütlemata suurt rahuldust. “Ega see vist ei näe üldse hamsterluse moodi välja?” uurisin möödaminnes abikaasa käest ja katsusin…
-
KUI TOIDUST SAAB ELAMUS
Meil käivad siin viimasel ajal itaallased kosjas. Ja üsna usinalt käivad. Nimelt on nende kõrvu jõudnud kuulujutt, et ühes meile kuuluvas majas Göttingeni kesklinnas on kohemaid vabanemas rendipind. Maja ise on tähelepandamatu, pind pisike, tänav juba erinevaid toitlustusasutusi täis. Aga tüübid, näe, käivad peale nagu uni, andke meile, ehitame köögi, tõstame terrassi laudu täis ning…
-
SUVI KUI KONTSEPT
Mõni päev tagasi tuli mul õhtul sõita Saksamaale, et osaleda juba ammugi ette planeeritud, 5. klassi lastevanemate poolt korraldatud grilliõhtul. Õnnetuseks langes see just selle aasta kõige kuumemale päevale. Isegi kui ma oleksin meelsamini veetnud õhtu kodus, alumiiniumfooliumist valmistatud mütsike peas ja jalad jääkuubikutega täidetud vannis, mõtiskledes selle üle, kui väeti on ikkagi elu, olles…
KULTU:RIKAHUR 